Avaldasime 30.07.2025 artikli, kus arutleme ühiselt enda kliendi ja koostööpartneritega Eesti hambaravisektori teemadel. Lisaks meie kodulehele on artikkel on loetav Ärilehes ja Delfis
Ekspertide hinnangul on hambaravisektor Eestis viimaste aastatega muutunud eriti aktiivseks ja tänu sellele on ka tase tõusnud. Arengut tõukavad tagant püsivad ravijärjekorrad ja kaasaegne tehnoloogia.
Moodsad mured – stressiga hammaste krigistamine
„Eestlaste hambumus on aastatega muutunud ja selles peegeldub nii elustiil kui ka hambaravitehnoloogia areng,“ märkis Denslux Hambaravi OÜ juhataja Terje Piho. „Viimase 10–20 aasta jooksul on märgata olulisi muutusi: hambaniit ja suuloputusvahendid on saanud tavapäraseks osaks suuhooldusrutiinist, ortodontilisi lahendusi kasutatakse rohkem ning varasemast enam keskendutakse ennetusele. Üldiselt on inimeste teadlikkus suuhügieeni olulisusest kasvanud, kuid sellised probleemid nagu hambakaaries, igemehaigused ja hambumusanomaaliad on endiselt levinud.“ Nende murede kõrval on esile kerkinud ka uued probleemid, nagu hammaste kulumine ja tundlikkus, mis on seotud nii toitumise kui ka stressiga hammaste krigistamisest või kokku surumisest.
„Tehnoloogia areng on mänginud suurt rolli nii diagnoosimises kui ka ravis. Digitaalne röntgen, 3D-skaneerimine võimaldab täpsemaid ja vähem invasiivseid lahendusi. Samuti on breketid ja kaped muutunud mugavamaks ning esteetilisemaks. Tänu sellele pöördub rohkem inimesi ortodontilise ravi poole,“ lisas Piho.
Invasiivse sekkumise vähenemise tänu tehnoloogia arengule toob välja ka hambaraviseadmete müüja Macomedi tegevjuht Hendrik Pindmaa. „Aina enam valitakse 2D-röntgeni asemel 3D-röntgen, et diagnostika oleks täpsem. Lisaks kiiremad autoklaavid ja teised seadmed, mis teevad töövoo tõhusamaks, hambaraviseadmetele saab lisada palju erinevaid integreeritavaid lisasid, näiteks apex-lokaator, kirurgiline mikromootor ja digisensor. Moodsad ja tipptasemel seadmed annavad võimalusi muuta töövoogu kiiremaks, täpsemini probleeme diagnoosida, kasutada väiksemaid kiirgusdoose ning nii saavad patsiendid kiiremini protseduurist taastuda.“
Nagu mujalgi valdkondades otsitakse ka hambaravis võimalusi tehisintellekti ära kasutada. „Mõned võimalused selleks juba on, näiteks röntgenpiltide analüüsimine,“ märkis Pindmaa. Samuti investeerivad kliinikud järjest rohkem diagnostika ja suuhügieeni professionaalsetesse seadmetesse. Näiteks spetsiaalseid hügienisti seadmeid kasutades on protseduuriaeg palju kiirem ja valutum võrreldes klassikaliste puhastusseadmetega, mis käivad ravitoolile.
Erameditsiini kiire kasv pärast pandeemiat
Nord Varaliisingu juhatuse liikme Risto Tõnupärdi hinnangul kasvas erameditsiini sektor pärast koroonapandeemiat märkimisväärselt. „Inimeste terviseteadlikkus on suurenenud ning nõudlus kvaliteetsete ja kergesti kättesaadavate meditsiiniteenuste järele on kasvutrendis. Hambaravi järjekorrad on endiselt pikad, mistõttu on vajadus uute kliinikute rajamise ja uue tehnoloogia järele endiselt olemas.“
Tema hinnangul toetavad erameditsiini sektori arengut ka riiklikud hüvitised ja soodustused. Tervisekassa andmetel tasuti hambakliinikutele 2024. aastal hambaraviteenuste ja -hüvitiste eest kokku 104,5 miljonit eurot. 2025. aastaks on eelarvesse planeeritud juba 110,4 miljonit eurot. Lisaks on viimastel aastatel populaarsust kogunud tööandjate pakutav tervisekindlustus, mis sisaldab ka hambaravikulude täielikku või osalist kompenseerimist. „Kindlustusandjad on välja toonud, et hambaravi ongi üks tööandja tervisekindlustuse kõige populaarsemaid teenuseid,“ lisas Tõnupärt.
Laen, liising või hoopis rent
„Viimased aastad on olnud hambaravis väga aktiivsed ja hambaravi tase on oluliselt paranenud. Sarnaselt teiste valdkondadega on uute tehnoloogiate areng kiire ning seadmeid on vaja pidevalt uuendada nii arstide kui ka patsientide hoidmiseks,“ ütles Tõnupärt.
Uus kõrgtasemel tehnoloogia pole siiski just kõige odavam. Ühe ravikabinetiga kliiniku sisustamine tehnika ja mööbliga võib minna maksma umbes 150 000 – 200 000 eurot.
Tema sõnul eelistavad hambakliinikud seetõttu finantseerimislahendustest enim liisingut, kus finantseeringu tagatiseks on finantseeritav vara ise. „Võrreldes laenuga on protsess palju kiirem, kuna puudub vajadus nii tagatisvara hindamiseks kui ka hilisemateks notariaalseteks tehinguteks näiteks hüpoteekide seadmisel,“ lisas Nord Varaliisingu esindaja. „Liisingu osas teeme koostööd pankadega, meie partneriks on näiteks Citadele Leasing, kes on väga pikaajalise kogemusega meditsiini- ja hambaravitehnika finantseerija Eestis. Oleme koos nendega välja töötanud erinevaid lahendusi moodsa tehnoloogia liisimiseks nii neile ettevõtetele, kes on käibemaksukohuslased, kui ka neile, kes seda ei ole.“
„Kiiremini vahetamist vajavate seadmete jaoks on rendilahendus, kus seadet kasutatakse näiteks kolm aastat. Pärast seda läheb vana seade müüjale tagasi ja asendatakse uuema mudeliga. Selline lähenemine aitab hoida seadmeparki kaasaegsena ja säästab kasutatud vara müügist. Samuti võimaldavad nii liising kui ka rent jagada ettevõtterahavood ära pikemale perioodile, samasse aega, kus ka pakutava teenusega raha teenitakse,“ lisas Nord Varaliisingu esindaja.
