Varaliisingu tulevik

Liisinguga varade soetamine on täna kiiresti tõusev trend, mida kasutavad järjest aktiivsemalt nii ärikliendid kui ka avalik sektor. Kui täna soetatakse ligikaudu 80% autodest liisinguga ja muud varad pigem ostetakse välja siis usun, et 5 aasta pärast on ka seadmete ja sisustuse liisinguga soetamise protsent üle 50-ne. Heaks näiteks on Eesti suured äriettevõtted, kes müüvad täna ära endale kuuluva kinnisvara ja rendivad seda kuumaksupõhiselt tagasi. Seda kõike ikka selleks, et mitte panna raha äritegevust toetavate varade alla kinni, vaid hoida raha oma põhiäris, kus kasumit teenitakse. Täpselt sama seis on ka seadmete ja sisustusega, kus tasub kindlasti kõrvutada kohesele varade väljaostule ka liisingu võimalused.

Kasutusrent avalikus sektoris

Viimasel ajal on hakatud läbi kasutusrendi soetama erinevate ettevõtete ja asutuste seadmeid ja sisustust, mille üheks heaks näiteks on koolimajade terviklahendused. Kui vaatame kümmet viimast haridusasutuse sisustuse ja seadmete hanget üle Eesti, siis need ei ole enam tehtud mitte varade ostule vaid just kasutusrendile. Kool või lasteaed on pidevalt probleemi ees, et kaasaegse ja kvaliteetse õpikeskkonna loomiseks ei ole piisavalt vabu vahendeid. Enamus koole töötab täna väga kehvades tingimustes: mööbel on amortiseerunud, tööõpetusklassides puudub nõutav tolmuerastus, spordisaalis ei ole kaasaegset varustust, puuduvad innovaatilised töövahendid (puutetahvlid, tahvelarvutid) jne. Kui kõik vajaminev rahasse ümber arvutada, siis peaks aastaid ennem raha koguma, et seda kõik oleks võimalik soetada. Selleks ajaks on aga tänased õpilased juba kooli lõpetanud ja jäänud kõigest sellest ilma. See on üks põhjuseid, miks avalik sektor on kasutanud kasutusrendi võimalusi koolide kaasajastamisel. Teiseks põhjuseks on kindlasti see, et kasutusrent annab paindlikumad võimalused kohaliku omavalitsuse rahade planeerimisel. KOV-il on ühes eelarveaastas võimalik kasutada teatud hulka raha, mida kõigeks vajaminevaks korraga ei jagu. Seega kui kooli vara soetamisel kasutatakse kasutusrenti, siis vabaneb eelarves koolile vara soetamiseks plaanitud raha, mida on võimalik kasutada näiteks teede remondiks, kuhu liisingu haare ei ulatu. Koolidest rääkides võib tuua veel ühe drastilise näite, kus koolil on vaja soetada keemiaklassi sisustus, mis maksab 9 000 eur. Koolil on aga igal aastal vaba omatulu 3 000 eur. Tänaste seaduste järgi seda aga järgmisse eelarveaastasse üle kanda ei lasta ja kui see jääb kulutamata, siis võetakse see koolilt lihtsalt ära. See omakorda ongi põhjus miks avaliku sektori asutused raiskavad iga eelarve aasta lõpus selle 3 000 eur suvaliste asjade peale ära, et sellest mitte päris ilma jääda. Kasutades aga varaliisingut kasutusrendi vormis on koolil võimalik suunata igaaastane 3 000 eur liisingumakseteks ja soetada hoopis vajaminev keemiaklass.

Kasutusrent äriettevõttes

Toon järgmise näite tootmisettevõttest. Harjumuspäraselt on ettevõte välja ostnud kõik tootmiseks vajalikud seadmed. Samuti on ettevõttel suur hulk raha kinni valmistatava toodangu ja toormaterjalide all. Nüüd aga tekib ettevõttel likviidsuskriis, kuna vabad rahalised vahendid on otsakorral. Mida ettevõte oleks saanud teha teisiti? Võtame näiteks ühe ettevõtte hiljuti soetatud kolm seadet, mille kogumaksumus oli 100 000 eur. Täna on see raha väärtust kaotava vara all kinni. Kui ettevõte kasutaks antud seadmete soetamiseks kasutusrenti, siis saaks ta suunata vabanevad vahendid näiteks müüdavate kaupade alla. Kui vaadata aga majanduslikult laiemalt, siis äriettevõtte üks eesmärke on raha teenida. Kui ettevõte ülal toodud summale vormistab kasutusrendi, siis tema kulu suureneb aastas ~3%. Siit aga küsimus, kas ettevõtte omanikud suudaksid 100 000 euro pealt teenida aastas üle 3% kasumit või mitte. Kui jah, siis miks hoida raha seadmete all kinni, kui sellega on võimalik hoopis kasumit teenida.

Kasutusrendi eelised teiste finantseerimise võimaluste ees

Varade soetamisel on võimalik kasutada mitut finantseerimise lahendust. Soovitan endale selgeks teha millised on erinevate lahenduste eelised ja mis just teie ettevõttele paremini sobib. Nord Varaliisingu poolt pakutava kasutusendi eelistena võiks välja tuua järgmised punktid:

• Esmane sissemakse puudub – erinevalt laenust või kapitalirendist on kasutusrendi korral võimalik võtta varad kasutusse ilma alginvesteeringuta
• Varad finantseerija bilansis – kasutusrendi korral ei ole varad rendiperioodil ettevõtte bilansis
• Ei kajastu laenukohustustes – kasutusrendi korral on ettevõtte jaoks tegu igakuise jooksva kuukuluga
• Käibemaksu tagastus – kuuarved on käibemaksuga, mille saab ettevõte käibedeklaratsioonis maha arvata
• Kindlustus – kuna kasutusrendi perioodil on varad finantseerija bilansis siis on neil automaatselt peal ka kindlustus, mis sisaldub kuumaksetes
• Makse on fikseeritud – kasutusrendi makse fikseeritakse kogu perioodiks ja see ei ole sõltuvuses ei euriborist ega muudest muutujatest
• Väljaostu võimalus – perioodi lõpus on võimalik varad aga jääkväärtusega välja osta ja need siis enda bilansis üles võtta

Toon siia lõppu veel ühe näite. Vaatame suurt kanaküpsetusahju. Olemasolev ahi on 7 aastat vana. Turule on tulnud uued kaasaegsed ahjud, mis on oluliselt efektiivsemad ja mis peamine jätavad ka küpsetatava kana oluliselt mahlasemaks ja raskemaks. Müüakse ju kaalu, kui see nüüd rahasse ümber arvutada siis avastame, et uue ahjuga on võimalik teenida kuus 400 eurot rohkem kui vanaga. Kui toome siia kõrvale uue seadme soetamise kuumakse, siis näeme, et see on 300 eurot. Kuna sissemakset ei ole, siis järelikult on koheselt võimalik hoopis raha säästa, mitte investeerida ja teisalt saab ka klientidele paremat toodangut pakkuda.

Julgustan kõiki kalkuleerima ja nõu pidama erinevate finantseerimise võimaluste üle. Äri saab kasvatada oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt, kui oled oma finantsid tasakaalukalt planeerinud.